Ovttasbargat eará váhnemat

Mii ávžžuhat eará bearrašiiguin ovttasbargat čoavdin dihte birasváttisvuođaid skuvllas. Geahččal fuomášahttit váhnenjoavkku ahte luohkkás lea heittot biras, ja geahččalehket ovttas čoavdit váttisvuođaid. Dat sáhttá maid hehttet mánáid givssiduvvomis ja dan ahte bearrašat olgguštuvvojit ja vealahuvvojit.

Givssideapmi skuvllas muitala ahte skuvllas leat jođihanváttisvuođat, ja ahte strategiijat váilot maiguin hálddašit fasttes daguid. Jos nu leš, de vejolaččat eará mánát maid vásihit givssideami. Ságastala eará váhnemiiguin mo fuomášit sin geat vásihit negatiivvalaš luohkkábirrasa. Jeara háliidit go sii veahkkin skuvllain lágidit čoahkkima álggahan dihte doaibmabijuid mat buoridivčče luohkkábirrasa.

Negatiivvalaš luohkkábiras čuohcá ollugiidda luohkás, jos vel sii eai njuolgut givssiduvvo. Ollu ovddasteaddjit leat miehtemielas buori skuvlabirrasii, jos vel dat ii guoskka njuolgut sin mánáide. Ii oktage háliidivčče givssideami skuvllas, ii son gii givssiduvvo, iige givssideaddji dahje sii geat oidnet givssideami.

Ollugat jierásmuvvet go gullet sániid nugo givssideapmi, givssideaddji ja ahte muhtun givssiduvvo. Váhnemat áinnas háliidit skuvllain buori ovttasbarggu ja čáhkkejit saji jos dovdet ahte ovttasbargu ii doaimma ulbmillaččat. Ságastala láhttenvugiid ja skuvlabirrasa birra, ovdal go givssideami. Divaštallet luohkkábirrasa buoridanvejolašvuođaid.

Váldde oktavuođa skuvlla váhnenovddasteddjiiguin

Mii ávžžuhat váldit oktavuođa skuvlla formála váhnenovddasteddjiiguin, maŋŋil go váhnenovttasbargu lea sajáiduvvan. Nugo luohkká-luohttámuš olbmuiguin, Ovttasbargolávdegodde- ja Váhnenráđi bargolávdegoddeovddasteddjiiguin. Sii geat eaktodáhtolaččat váldet badjelasaset luohttámušdoaimmaid skuvllas dahket dan go duođas háliidit bures doaibmi skuvlabirrasa, ja sii gal buriin mielas vuostáiváldet oaiviliid ja evttohusaid.

Šiehtadehket čoahkkima váhnenovddasteddjiiguin, ja mannet fárrolagaid čoahkkimii.
Áššelistu berrebehtet ráhkadit ovddalgihtii vai váhnemiin lea ovttaoaivilvuohta áššiid dáfus. Mihttomearri lea ahte láhčit buori gulahallama ovddasteddjiid ja skuvlla gaskka vai skuvla álggaha buriid doaibmabijuid.

Divaštallet birasváttisvuođaid ja molssaevttolaš čovdosiid. Čilgejehket makkár konkrehta čovdosiid háliidehpet ovddidit skuvlii. Dá leat muhtun ovdamearkkat:

• Loavkašuvvá go mánná go lea skuvlii jođus? Lea go vejolaš mánáid juohkit joavkkuide ja doaimmahit mánáid ruoktot iešguđet áiggis, dahje sáhttet go váhnemat vurrolagaid mánáid viežžat?
• Loavkašuvvá go mánná friijaminuhtain? Sáhttibehtet evttohit doaimmaid, prográmmaid ja dárkkistandoaimmaid eastadan dihte váttisvuođaid. Dat lea dáhpáhuvvan ahte váhnemat leat doaibman bearráigeahččin friijaminuhtain. Prográmmat gávdnojit, nu go Trivselsleder-prográmma, mii organisere positiivva doaimmaid friijaminuhtain.
• Lea go ohppiid válljejuvvon spábbačiekčanjoavku guhkes friijaminuhtas šaddan váivves dáhpáhussan sidjiide geat eai leat nu “somát” ja válljejuvvojit maŋimus? Dan lea álki čoavdit jos vállje fásta joavkkuid.
• Okta vuohki hehttet loavkašuhttimiid lea ahte rávisolbmot miehtá skuvlabeaivvi čuvvot mánáid geain lea veahkaválddálaš dahje balddihahtti láhttenvuohki.
• Jos leat dušše muhtun mánát geat givssidit ja givssiduvvojit, de sáhttá sin bidjat iešguđet luohkkáide, joavkkuide ja sirdit skuvlaáiggiid nu ahte eai oaidnal nu dávjá.
• Lea go searvangielddus váttisvuohta? Váhnenjoavku sáhttá soahpat oktasaš strategiija earret eará riegádanbeivviide, vai ovttaskas oahppit eai gildojuvvo boahtimis riegádanbeaivvedoaluide dahje vásihit ahte ii oktage boađe riegádanbeaivvedoaluide.
• Gávdnojit ollu fágaolbmot geat leat hui čeahpit buoridit luohkkábirrasa. Jos váhnemiin ja ovddasteddjiin lea seamma áddejupmi váttisvuođaid hárrái, ja dorjot evttohuvvon doaibmabijuid, de lea dis nana ášši maid sáhttibehtet ovddidit skuvlii.

Dalle lea dis buoret vejolašvuođat olahit rievdadusaid.

Oza áinnas ráđiid doaibmabijuid hárrái

Jos háliidehpet eanet diehtit makkár čovdosiid skuvlii sáhttá evttohit? Dalle ohcabehtet ráđiid dáppe:

Fylkkamánne: Sii galget sihke skuvllaid bagadit ja doaibmat váiddaorgánan givssidanáššiin. Váhnemin lea dus vejolašvuohta váldit eahpeformála oktavuođa jos vel it leatge ášši váidán. Čilge váttisvuođa ja jeara veahki.
Mánáidáittardeaddji: Sii ožžot doarjaga doaibmat mánáid “advokáhtan” givssidanáššiin ja sis lea gelbbolašvuohta gávdnat heivvolaš čovdosiid.
Oahpahusdirektoráhtta: Sis leat ollislaš dieđut givssidanprográmma birra, fágabiras ja resurssat maid skuvllat sáhttet geavahit.