Kategori: LITNA STRATEGIIJAT

Ulbmil lea ovttasbarggus álggahit doaibmabijuid čoavdin dihte birasváttisvuođaid skuvllas, ja geahččalit bissehit givssideami maid ovttaskas mánná vásiha.

Soaitá álkit ovttas gávdnat čovdosiid go dovddastuvvu ahte heajos láhttenvuogit mielddisbuktet birasváttisvuođaid, ja ovttaskas bearaš ii galggašii dárbbašit okto ráhčat dán lágan áššiiguin.

Dan oaidnit ollu áššiin, ja mii eat sáhte doarvái deattuhit ahte sii geat dieđihit givssidanáššiid dávjá gártet vásihit unohisvuođaid.

Bearrašat mat muitalit givssideami birra sáhttet vásihit unohisvuođaid. Eanaš olbmot háliidit positiivvalaččat govvidit iežaset skuvlla, lagasbirrasa ja suohkana. Skuvla, eará ovddasteaddjit, suohkana byrokráhtat ja politihkkárat soitet háliidit duššindahkat givssideami. Máŋgii dáhpáhuvvá ahte givssiduvvon mánná ja bearaš sivahallojuvvo jos váttisvuohta ii váldojuvvo duođas. Dan lágan mekanismmat dagahit dávjá ahte bearrašat olgguštuvvojit lagasbirrasis, ja givssidanváttisvuohta joatkašuvvá ja vearrána.

Muhtumin sáhttá givssidanášši viidut nu sakka ahte litna doaibmabijut eai veahket. Jos máná dearvvašvuohta uhkiduvvo, de fertet gávdnat earálágan bargovugiid.

Dieđit givssideami, álggat ovttasbarggu fylkkamánniin ja geahččal oažžut advokáhtaveahki, nu go boahtte kapihttalis rávvejuvvo. Seammás sáhtát geavahišgoahtit eahpeformála váikkuhangaskaomiid. Ovttasbargga eará váhnemiiguin, almmut maid bearaš lea vásihan lagasbirrasis ja bargga buot maid lea vejolaš eastadan dihte olggušteami ja vealaheami.

Eatnašiidda lea dehálaš ahte olbmot liikojit dutnje. Go formála váikkuhangaskaomiid geavahišgoađát, de leat moaitimin skuvlabargiid ja –eaiggáda- láhkarihkkumiid geažil. Ja dalle gal oktage ii šatta bivnnut.

Bargga áššálaččat ja systemáhtalaččat eastadan dihte givssideami, ja geavat juridihkalaš gaskaomiid mat gávdnojit, ja badjelgeahččan suige dalle jorggiha árvvusatnimin.

Jos vel buohkat eai liiko dutnje muhto gudnejahttet du, de suige lea dan geažil go du rahčamušat addet bohtosiid, ja dalle rahčamuš lea leamaš barggu veara.

Mii ávžžuhat eará bearrašiiguin ovttasbargat čoavdin dihte birasváttisvuođaid skuvllas. Geahččal fuomášahttit váhnenjoavkku ahte luohkkás lea heittot biras, ja geahččalehket ovttas čoavdit váttisvuođaid. Dat sáhttá maid hehttet mánáid givssiduvvomis ja dan ahte bearrašat olgguštuvvojit ja vealahuvvojit.

Givssideapmi skuvllas muitala ahte skuvllas leat jođihanváttisvuođat, ja ahte strategiijat váilot maiguin hálddašit fasttes daguid. Jos nu leš, de vejolaččat eará mánát maid vásihit givssideami. Ságastala eará váhnemiiguin mo fuomášit sin geat vásihit negatiivvalaš luohkkábirrasa. Jeara háliidit go sii veahkkin skuvllain lágidit čoahkkima álggahan dihte doaibmabijuid mat buoridivčče luohkkábirrasa.

Negatiivvalaš luohkkábiras čuohcá ollugiidda luohkás, jos vel sii eai njuolgut givssiduvvo. Ollu ovddasteaddjit leat miehtemielas buori skuvlabirrasii, jos vel dat ii guoskka njuolgut sin mánáide. Ii oktage háliidivčče givssideami skuvllas, ii son gii givssiduvvo, iige givssideaddji dahje sii geat oidnet givssideami.

Ollugat jierásmuvvet go gullet sániid nugo givssideapmi, givssideaddji ja ahte muhtun givssiduvvo. Váhnemat áinnas háliidit skuvllain buori ovttasbarggu ja čáhkkejit saji jos dovdet ahte ovttasbargu ii doaimma ulbmillaččat. Ságastala láhttenvugiid ja skuvlabirrasa birra, ovdal go givssideami. Divaštallet luohkkábirrasa buoridanvejolašvuođaid.

Váldde oktavuođa skuvlla váhnenovddasteddjiiguin

Mii ávžžuhat váldit oktavuođa skuvlla formála váhnenovddasteddjiiguin, maŋŋil go váhnenovttasbargu lea sajáiduvvan. Nugo luohkká-luohttámuš olbmuiguin, Ovttasbargolávdegodde- ja Váhnenráđi bargolávdegoddeovddasteddjiiguin. Sii geat eaktodáhtolaččat váldet badjelasaset luohttámušdoaimmaid skuvllas dahket dan go duođas háliidit bures doaibmi skuvlabirrasa, ja sii gal buriin mielas vuostáiváldet oaiviliid ja evttohusaid.

Šiehtadehket čoahkkima váhnenovddasteddjiiguin, ja mannet fárrolagaid čoahkkimii.
Áššelistu berrebehtet ráhkadit ovddalgihtii vai váhnemiin lea ovttaoaivilvuohta áššiid dáfus. Mihttomearri lea ahte láhčit buori gulahallama ovddasteddjiid ja skuvlla gaskka vai skuvla álggaha buriid doaibmabijuid.

Divaštallet birasváttisvuođaid ja molssaevttolaš čovdosiid. Čilgejehket makkár konkrehta čovdosiid háliidehpet ovddidit skuvlii. Dá leat muhtun ovdamearkkat:

• Loavkašuvvá go mánná go lea skuvlii jođus? Lea go vejolaš mánáid juohkit joavkkuide ja doaimmahit mánáid ruoktot iešguđet áiggis, dahje sáhttet go váhnemat vurrolagaid mánáid viežžat?
• Loavkašuvvá go mánná friijaminuhtain? Sáhttibehtet evttohit doaimmaid, prográmmaid ja dárkkistandoaimmaid eastadan dihte váttisvuođaid. Dat lea dáhpáhuvvan ahte váhnemat leat doaibman bearráigeahččin friijaminuhtain. Prográmmat gávdnojit, nu go Trivselsleder-prográmma, mii organisere positiivva doaimmaid friijaminuhtain.
• Lea go ohppiid válljejuvvon spábbačiekčanjoavku guhkes friijaminuhtas šaddan váivves dáhpáhussan sidjiide geat eai leat nu “somát” ja válljejuvvojit maŋimus? Dan lea álki čoavdit jos vállje fásta joavkkuid.
• Okta vuohki hehttet loavkašuhttimiid lea ahte rávisolbmot miehtá skuvlabeaivvi čuvvot mánáid geain lea veahkaválddálaš dahje balddihahtti láhttenvuohki.
• Jos leat dušše muhtun mánát geat givssidit ja givssiduvvojit, de sáhttá sin bidjat iešguđet luohkkáide, joavkkuide ja sirdit skuvlaáiggiid nu ahte eai oaidnal nu dávjá.
• Lea go searvangielddus váttisvuohta? Váhnenjoavku sáhttá soahpat oktasaš strategiija earret eará riegádanbeivviide, vai ovttaskas oahppit eai gildojuvvo boahtimis riegádanbeaivvedoaluide dahje vásihit ahte ii oktage boađe riegádanbeaivvedoaluide.
• Gávdnojit ollu fágaolbmot geat leat hui čeahpit buoridit luohkkábirrasa. Jos váhnemiin ja ovddasteddjiin lea seamma áddejupmi váttisvuođaid hárrái, ja dorjot evttohuvvon doaibmabijuid, de lea dis nana ášši maid sáhttibehtet ovddidit skuvlii.

Dalle lea dis buoret vejolašvuođat olahit rievdadusaid.

Oza áinnas ráđiid doaibmabijuid hárrái

Jos háliidehpet eanet diehtit makkár čovdosiid skuvlii sáhttá evttohit? Dalle ohcabehtet ráđiid dáppe:

Fylkkamánne: Sii galget sihke skuvllaid bagadit ja doaibmat váiddaorgánan givssidanáššiin. Váhnemin lea dus vejolašvuohta váldit eahpeformála oktavuođa jos vel it leatge ášši váidán. Čilge váttisvuođa ja jeara veahki.
Mánáidáittardeaddji: Sii ožžot doarjaga doaibmat mánáid “advokáhtan” givssidanáššiin ja sis lea gelbbolašvuohta gávdnat heivvolaš čovdosiid.
Oahpahusdirektoráhtta: Sis leat ollislaš dieđut givssidanprográmma birra, fágabiras ja resurssat maid skuvllat sáhttet geavahit.

Go ovttasbargu váhnenjoavkkus doaibmá (geahča ovddit kapihttala), de lea áigi skuvllain šiehtadit čoahkkima. Leage buorremenolaš ja áššálaš, ja gáibit čoahkkima skuvlla njunnošiiguin, ja buot buoremus lea jos máŋga váhnema ja váhnenovddasteaddjit dahket dan ovttas.

Ráhkadehket oktasaš áššelistu čoahkkimii mas lehpet vuoruhan doaibmabijuid maid galggašii álggahit. Muitte ahte čoahkkin galgá leat áššálaš ja ahte ovttaoaivilvuohta lea dehálaš.
Jos váhnenovttasbargu ii lihkostuva, de lea dus almmatge vejolaš gáibidit čoahkkima skuvllain dainna ulbmilin ahte skuvlabirrasa buoridit.

Váldde mielde duođaštusaid mat dus leat birasváttisvuođaid birra ja muital evttohuvvon doaibmabijuid birra. Jos skuvla ii dovddas birasváttisvuođaid, de soaitá leat buoremus geavahit áiggi oažžut ovttaoaivilvuođa dasa ahte váttisvuohta gávdno ja ahte dainna berre juoga dahkat. Álggat dasto áššálaš ságastallama čovdosiid birra. Muital maid dii lehpet evttohan, guldal skuvlla oaiviliid ja vejolaš evttohusaid, ja geahččal soabadit vejolaš doaibmabijuid.

Lea dehálaš ahte čuovvulanplána mearriduvvo ovdalgo čoahkkin loahpahuvvo. Šiehtadehket makkár doaimmat galget čađahuvvot, goas dat galget čađahuvvot ja mearridehket beaivvi ja áiggi čuovvulančoahkkimii.

Ollugat dovdet ahte dilli geahppána ja movttiiduvvojit maŋŋil skuvlačoahkkima. Buohkain lea jáhkku dasa ahte buori doaibmabijut álggahuvvojit ja váttisvuođat buorre muddui čovdojuvvojit.

Nu dat ii álo dáhpáhuva.

Lea dehálaš čuovvut mielde dassá go konkrehta čovdosat leat sajustuvvon ja addán sávahahtti bohtosiid. Ále guođe ášši vaikko vel sáhttet ge mannat máŋga mánu ovdal go váttisvuohta čovdojuvvo. Givssideapmi ja heajos biras ovddiduvvojit guhkit áiggi badjel, ja dávjá váldá guhkes áiggi gávdnat buriid čovdosiid mat doibmet.

Litna strategiijaiguin hukset oktavuođaid váhnenjoavkkus ja ovttasbarggat ulbmillaččat skuvllain. Mii geavahat “šiega” sániid ja deattuhat positiivvalaš rievdadusaid. Muhto dat ii rievdat duohtavuođa ahte givssideapmi lea ráŋggáštusvuloš dahku.

Diđoš bearraša ja máná vuoigatvuođaid ja makkár formála váikkuhangaskaomiid lea vejolaš geavahit. Dat boahtá ovdan maŋit kapihttalis.

Lea dehálaš ahte it láhtte balddihahtti láhkai ja nu ahte šaddá heajos vuoigŋa go skuvllain gulahalat, muhto muital baicce skuvlii ahte don bures dovddat lágaid, makkár váikkuhangaskaoamit gávdnojit ja mo áššiin galggašii bargat viidáset. Mii leat vásihan ahte dat lea buorre vuohki sajustit positiivvalaš birasdoaibmabijuid johtileappot. Ollu skuvllat eai hálit ahte ášši váidojuvvo Fylkkamánnái, Oahpahusdirektoráhtii, Politiijai ja Konfliktaráđđái. Ja ii eisege mediai.