Gáibit veahki Mánáidáittardeaddjis
Mánáidáittardeaddjibálvalus lea nannejuvvon vel eambbo maŋŋil go ođđa láhka fápmuduvvui 2017:s. Muhtun áššit gáibidit ahte váhnemiid ferte veahkehit.
Telefovdnabálvalus lea dušše mánáid várás, muhto Mánáidáittardeaddjái sáhtát e-poastta sádde mas ášši čilgejuvvo. Doppe barget juristtat geain lea vuđolaš máhttu lágaid ja váiddaortnega birra. Mánáidáittardeaddji diehtá maid mo iešguđet fylkkamánnekantuvrrat doibmet váiddaáššiid oktavuođas. Sin veahkis lea stuora ávki.
Sádde Fylkkamánnái váidaga
Buohkain lea váidinvuoigatvuohta fylkkamánnái jos skuvla ii leat álggahan heivvolaš doaibmabijuid vahku siste dan beaivvi rájes go ášši lea dieđihuvvon.
Fylkkamánni lea guhká doaibman váiddaásahussan givssidanáššiin, muhto min dieđu mielde eai ožžon váhnemat nu buori veahki ovdal jagi 2017 láhkarievdadusaid. Láhkarievdadusaid maŋŋil lea dilli ollu buorránan fylkkamánni bealis.
Fylkkaid gaskkas leat stuora erohusat, muhto oppalaččat sáhtit dadjat ahte váiddaáššit meannuduvvojit vuđolaččat, ja váhnemiid gáibádusat vuhtiiváldojuvvojit dávjjibut láhkamearrádusaid olis ja ollugiid mielas doaibmá fylkkamánni buorre doarjjan.
Fylkkamánni lea buorre doarjja
Oza áinnas veahki fylkkamánnekantuvrras, sihke skuvlaovttasbarggu birra ja vejolaš váiddaáššis. Muhtun áššemeannudeaddjit čađahit ovdamearkka dihte eahpeformála čoahkkimiid skuvllain, ja váikkuhit dainna lágiin dasa ahte doaibmabijut álggahuvvojit johtileabbo.
Áššemeannudanáigi
Fylkkamánni ii dárbbaš čuovvut áššemeannudanáigemeriid, ja muhtun áššit meannuduvvojit hui johtilit ja eará áššit sáhttet ádjánit guhkit. Jos fylkkamánni geavaha menddo guhkes áiggi áššemeannudeapmái, de lea dus vejolašvuohta skuvllas gáibidit gaskaboddosaš doaibmabijuid suddjen dihte máná.
Bearraša gáibádusat dohkkehuvvojit
Bearraša gáibádusat dohkkehuvvojit eanáš áššiin.
Makkár fápmu lea fylkkamánnis?
Fylkkamánni sáhttá skuvllaid geatnegahttit álggahit doaibmabijuid. Moaittehahtti dilálašvuođain sáhttá fylkkamánni sáhkkohit skuvlaeaiggáda. Dat lea ođđa njuolggadus, ja geassit 2018 sáhkkohallui dušše okta suohkan. Ollu suohkanat leat ožžon dieđu ahte sii sáhttet sáhkkohallot jos eai buorit diliset, mii dagaha ahte givssidanáššit čovdojuvvojit johtileappot.
Maid jos buoridandoaimmat bistet dušše oanehis áiggi?
Maŋŋil go fylkkamánni lea dohkkehan ášši, de vásihit ollu bearrašat ahte ovttasbargu skuvllain buoriduvvo ja givssideapmi geahpeduvvo, dahje nohká. Muhto eai buot čovdosat bisset givssideami álfárot. Jos givssideapmi fas álggahuvvo ja/dahje ovttasbargu skuvllain hedjona, de lea vejolaš sáddet ođđa váidaga fylkkamánnái.
Maid jos bearaš lea duhtameahttun fylkkamánni mearrádusain?
Bearrašis lea vejolašvuohta váidit mearrádusa Oahpahusdirektoráhtii jos lea duhtameahttun fylkkamánni mearrádusain. Váidinvejolašvuohta lea ođas, ja mii diehtit ahte meannudanáigi lea leamaš hui guhki dan moatti váiddaáššis.
Jos fylkkamánnis ehpet oaččo doarjaga, muhto Oahpahusdirektoráhtas, de lea dehálaš diehtit ahte dis lea de vuoigatvuohta oažžut máksojuvvot vejolaš áššegoluid, ovdamearkka dihte advokáhtagoluid.
Áššemeannudanmeattáhus fylkkamánni bealis
Jos fylkkamánni meannuda áššiid boastut, de sáhttá bearaš váidit ášši Siviilaáittardeaddjái. Fylkkamánni vástádusreivves galgá váidinvuoigatvuohta čilgejuvvot.
Árvvoštala advokáhta jos fylkkamánnái áiggut váidit
Ovddasteddjiin galgá leat vejolaš váidit fylkkamánnái ja sin ášši galgá duođas meannuduvvot. Muhto mii diehtit ahte muhtun bearrašiidda lea leamaš stuora ávki oažžut advokáhtaveahki váiddačállimis. Orru leamen nu ahte ášši meannuduvvo duođaleabbo jos advokáhta geavahuvvo, ja suige ášši maid buorebut čilgejuvvo.
Advokáhttaveahkki lea divrras. Jos váiddaášši mieđihuvvo, de lea vejolaš ohcat goluid buhtaduvvot, omd. advokáhtagoluid.
Guorahala mákset go bearraša dáhkádusat advokáhtaveahki goluid.
Soaitá gánnáhahtti geavahit advokáhta gii lea bargan givssidanáššiiguin. Váldde áinnas oktavuođa servviin Mobbing i Skolen, go dat sáhttá addit ráđiid.
Lea maid vejolaš Ieš vuos čállit váidaga seastin dihte goluid, ja geavahit advokáhta dárkkistit ja divodit čállosa ovdal go váidda sáddejuvvo.
Soaba hatti advokáhtain ovddalgihtii.
Advokáhttasearvái lea vejolaš riŋget ja diđoštit rievttálaš diliid birra, ja gulaskuddat vejolaš ovttasbargovejolašvuođaid. Dábálaččat dakkár ráđđádallan ii mávsse maidige, ovdal go ovttasbargu álggahuvvo ja sohppojuvvo.
Dehálaš skuvlamolsuma oktavuođas
Sádde váidaga ovdal skuvlamolsuma.
Givssidanáššiid oktavuođas ollu bearrašat fárrehit máná johtilit eará skuvlii. Soaitá leat buorre čoavddus, muhto bearaš ain juo berre váiddaášši sáddet fylkkamánnái ovdal skuvlamolsuma. Jos mánná molsu skuvlla givssideami geažil galgá váiddavuoigatvuohta bisuhuvvot, muhto mii diehtit ahte fylkkamánni lea hilgun muhtun áššiid jos dat guoská eará skuvlii go dan gos mánná lei go váidda sáddejuvvui.
Guosseoahppi eará skuvllas
Jos hoahppodoaimmaide lea dárbu suodjalan dihte máná, ja ii hálit skuvlla molsut, de lea vejolaš gáibidit ahte mánná hospitere eará skuvllas, dan botta go ášši meannuduvvo ja dassá go heivvolaš doaibmabijut álggahuvvojit. Váiddavuoigatvuohta galgá gustot nu guhká go mánná lea guosseoahppi eará skuvllas. Almmut dan go fylkkamánnái sáddet váidaga.
Váidde vaikko vel molssut ge skuvlla.
Lea jierpmálaš dahku váidit fylkkamánnái jos skuvlamolsun čađahuvvo givssideami geažil ja ii hálit máná fárrehit ruovttoluotta, dan sivas go:
- Váidda duođašta givssidanváttisvuođaid. Go mánná álgá ođđa skuvlii, nugo nuoraidskuvlii dahje joatkkaskuvlii, de sáhttá dáhpáhuvvat ahte son deaivá ohppiid geaid dihte fertii fárret. Seamma guoská skuvlaovttastahttimiidda dahje jos mánná eará sivaid geažil šaddá searvat seamma ohppiidjovkui. Mii leat máŋgii oaidnán ahte mánná lea hui bures ovdánan maŋŋil go beasai eret negatiivva birrasis, ja ožžon stuora váttisvuođaid maŋŋil go lea fas deaivan givssideddjiid. Váidda lea dehálaš duođaštus eastadit mánáid šaddamis dakkár jovkui gos leat sii geat máná givssidedje.
- Ođđa skuvla ii čoavdde álo buot váttisvuođaid. Gulustuvvan sáhttá váikkuhit dasa ahte olggušteapmi ja givssideapmi joatkašuvvu maiddái ođđa skuvllas. Erenoamážit jos ođđa skuvlii lea guhkki mátkkoštit, ja go skuvllas lea amas biras ja ii oktage ustit lagasbirrasis jna. Geavatlaš hástalusat sáhttet dagahit ahte mánná háliida fas fárret ruovttoluotta. Dan geažil leage dehálaš ahte skuvla čoavdá skuvlaváttisvuođaid vai mánná sáhttá fas fárret iežas skuvlii. Váidda lea maid dehálaš duođaštus hehttet máná biddjomis seamma jovkui gos givssideaddjit leat, ja váidagis lea maid stuora mearkkašupmi dasa ahte máná dárbbut buorebut vuhtiiváldojuvvojit, jos mánná máhccá fas iežas skuvlii.
- Fárren iešalddis ii čoavdde birasváttisvuođaid dan skuvllas mas mánná eret fárrii. Váidda lea mielde álggaheamen dárbbašlaš proseassa čoavdin dihte birasváttisvuođaid skuvllas. Jos mánná gii givssiduvvo fárre, de dáhpáhuvvá dávjá ahte eará mánát gis givssiduvvojit maŋŋil go givssiduvvon mánná lea fárren. Lea hui dehálaš ahte skuvla čoavdá váttisvuođaid, oahppiid dili dihte.
Vejolaš suohkanii váidit?
Givssidanáššiin ii leat suohkan formála váiddaásahus, muhto almmatge lea vejolaš suohkanii váidit ášši.
Suohkana politihkalaš ja hálddahuslaš njunnošat beroštit das ahte skuvllain lea buorre oahppanbiras:
- Suohkanat eaiggáduššet almmolaš mánáidskuvllaid ja nuoraidskuvllaid, ja sáhttet sáhkkohallot jos oahppanbiras ii leat láhkagáibádusaid mielde.
- Suohkana politihkkarat leat válljejuvvon áimmahuššat suohkana ássiid, maiddái mánáid vuoigatvuođaid oadjebas oahpahussii.
- Suohkana politihkkariid ja hálddahusa mielas lea dehálaš ahte suohkanis lea buorre ássat ja sii eai háliidivčče ahte suohkanis beaggá givssideapmi.
Muhtun suohkaniin leat iežaset áittardeaddji, jeđđejeaddjit ja fágaidrasttideaddji joavku geat sáhttet veahkehit givssidanáššiin.
Smávva suohkaniin lea skuvlla jođiheddjiin dávjá lagaš ovttasbargu singuin geat barget gieldda hálddahusa guovddáš virggiin, justiisavuogádagas ja muđui politihkkariiguin. Dat sáhttá dagahit ahte givssidanášši vuosttamužžan ovddiduvvo skuvlla oaidninsajis. Bearrašis leat buot vejolašvuođat gulahallat suohkana ovddasvástideddjiiguin duođaštan dihte givssideami, ja ovdanbuktit bearraša vásáhusaid. Suohkanis lea vejolašvuohta eahpeformálalaččat gáibidit ahte skuvla vuoruha ášši. Doaivumis dat mielddisbuktá ahte ášši gieđahallojuvvo albma láhkai ja ahte ášši oažžu buoret áddejumi dasa ahte heivvolaš doaibmabijuid ferte álggahit eastadan dihte givssideami ja olggušteami .
