Mánná dárbbaša doarjaga

Dat ii leat álo nu ahte mánná gii givssiduvvo bivdá veahki dahje láhtte dáinna lágiin ahte givssideapmi fuomášuvvo. Lea lunddolaš šaddat heajos millii, fuolastuvvat ja maiddái suhttat go eallin lea váttis. Dat gusto maid mánáide. Jurddaš man ollu mánná šaddá gillát, ja doarjjo máná nu ollu go nagodat, ja čájet áddejumi. Veahket máná beassat eret dákkár váttis dilis.

Go mánná vásiha givssideami, de sáhttá mannat guhkes áigi ovdal go dat fuomášuvvo. Ollu mánát ballet čájeheamis raššivuođas váhnemiidda, ja earáide lágašbirrasis. Ollugat guddet dan lossa noađi okto.

Muhtun dilálašvuođain vállje skuvla duvdit váttisvuođaid dan máná ala gii givssiduvvo, ovdalgo givssideaddji. Mánnái šaddá dilli ain váddáseabbo, ja sáhttá mielddisbuktit ahte váhnemat eai álo ipmir mii duođas dáhpáhuvvu.

Go mánná lea “boarka” ruovttus, dahje láhtte negatiivvalaččat vieljaid, oappáid, váhnemiid ja earáid vuostá geaidda luohttá, de sáhttá dat dagahit ahte mánná moitojuvvo ja uhkiduvvo ain eanet. Mánná gii givssiduvvo dárbbaša bearraša doarjaga ja áddejumi ollásit.

Mánná gii givssiduvvo dárbbaša bearrašis ollislaš doarjaga.

Muhtumat sáhttet iežaset sivahallat go eai ipmirdan dakkaviđe mii dáhpáhuvvá. Guođe dan dovddu, deháleamos lea ahte don beroštat ja oainnát mánát, ja attát 100% doarjaga.

Dat ii leat álo nu ahte mánát ipmirdit man ollu mii ráhkistat sin, ja man ollu mii háliidivččiimet sin veahkehit. Mánáide sáhttá dan roahkkat muitalit. Go mánná dovdá ahte oažžu doarjaga, eallima váddáseamos dilis, de dat lea mielde nanosmahttimin váhnen-máná oktavuođa agibeaivái.

Mánát geat givssidit vajálduhttet johtilit ahte sii leat leamaš loavkašuhttimiidda váikkuheaddjin, muhto son gii loavkašuvvu dovdá ja muitá guhká. Muhtumin olles eallima.

Diimmut, beaivvit ja jagit sáhttet mannat jurddašit gillámušaid, ja dovdet balu. Leage gierdevaš, maiddái maŋŋil go givssideapmi lea nohkan. Atte mánnái áiggi dearvvasmuvvat.

Oza fágalaš veahki jos lea dárbu. Gávdnojit earret eará traumáhtalaš dikšunfálaldagat. Váldde oktavuođa ja jeara ráđiid fástadoaktáris, ja gáibit, jos lea dárbu čujuhuvvot fágaolbmuide. Ráđiid sáhttá maid jearrat BUP:s.

Ollu mánát ovttastallet eanaš iežaset skuvlaskihpáriiguin sihke skuvllas ja astoáiggis. Jos mánná vásiha heajos luohkkábirrasa, de ávžžuhat árvvoštallat eará doaimmaid olggobeale skuvlla.

Mánáidskuvlla árgabeaivi álgá dábálaččat SFO:s, joatká oahpahusain ja loahpahuvvo SFO:s, ja maŋŋil leat mánát ovttas skuvlaskihpáriiguin, dahje barget bihtáid ovttas ja eahkedis soitet mielde spábbačiekčamis dahje giehtaspáppastallamis. Beaivvi njuolgut servet mánát iešguđetlágan fálaldagaide gos deivet seamma olbmuid ja sosiála hierarkiijaid go luohkkálanjas.

Ollu oahppit vásihit ahte sosiála biras šaddá hui heittot jos luohkás leat moadde “váldoolbmo” bajimuččas, maid ollugat dorjot ja vuolimusas fas “dábálaš joavku”. Astoáiggedoaimmat nu go spábbačiekčan ja giehtaspáppastallan dáhpáhuvvá dávjá skuvllas. Soaitá nu dáhpáhuvvat ahte “somás” oahppit válljejuvvojit ovddimusat, ožžot spáppa dávjjimusat ja ovdánit buoremusat, dan sivas go muhtumat guđđojuvvojit olggobeallái. Jos mánná searvá dušše sosiála joavkkuide skuvlaáiggis gos son givssiduvvo ja olgguštuvvo, de dat sáhttá loahpas čuohcat su dearvvašvuhtii.

Mii ávžžuhat smiehttat eará doaimmaid mat eai leat nu čadnon skuvlabirrasii.

Ovdamearkka dihte:

• Molsut SFO-fálaldaga: SFO:s leat dávjá uhcit bargit go skuvllas, ja givssideapmi dáhpáhuvvá doppe maid. Muhtun báikkiin gávdnojit máŋggalágan SFO-fálaldagat, nu go dánsa, tennis, vuodjan jna. Muhtun SFO-ásahusat fállet mánáid viežžat skuvllas.
• Sierra astoáiggefálaldagat: Lea vejolaš geahččaladdat iešguđet fálaldagaid ja árvvoštallat mo mánná loaktá ja soaittát fuomášit “čiegus” čehppodaga. Muhtun báikkiin leat hui ollu fálaldagat, mo jus geahččalat musihka, šáhka, teáhtera dahje tevdnendáiddu?
• Geasseleaira: Ollu suohkanat fállet iešguđetlágan geasseleairra mánáid várás, sáhttá leat riidenleaira, iskkárleaira, čuojahanmátkkit ja eará geassedoalut. Váldde áinnas oktavuođa iežat suohkaniin gulaskuddan dihte makkár fálaldagat gávdnojit. Hattit leat dávjá govttolaččat.
• Valáštallanmánát: Buohkaide lea buorre lihkadit, erenoamážit mánát geat leat vásihan givssideami. Dat gievrudahttá, addá iešluohttámuša ja geahpida huša ja fuolastumi. Dárkkis fal makkár joavkovaláštallan- ja individuála valáštallanfálaldagat gávdnojit. Joavkovaláštallan sáhttá positiivvalaš ovttasdoaibmamii, muhto joavkkus lea nu ahte eai buohkat oidno seamma bures. Ovttaskasvaláštallamis lea juohke mánná eanet guovddážis.
• Gilvovaláštallamat: Jos mánná/nuorra searvá aktiivvalaš valáštallamii, de son ii šat nu beroš skuvlabirrasis go valáštallan šaddá deháleabbo. Áigi geavahuvvo eanet hárjehallamiidda, johtimiidda, gilvvuide, mátkkiide ja ustibiidda iešguđet luohkás, skuvllas ja báikkis. Muhtumat ohcet saji joatkkaskuvlla valáštallanlinnjái, mat eai álo dárbbaš leat ruovttubáikkis. Muhtumat háliidit čađahit scolership USA:s, ja muhtun mánát heitet gilvovaláštallamis go šaddet boarráset. Ain juo lea nu ahte eanaš mánáide lea valáštallan positiivva ja buorre muitu, beroškeahttá das man guhká son lea leamaš mielde valáštallamis.

Buot ii dárbbaš leat nu divrras

Mánáid ja nuoraid valáštallanfálaldagat ja doaimmat sáhttet šaddat divrrasin, muhto fálaldagat gávdnojit mat eai mávsse nu ollu. Dá leat muhtun evttohusat;

• Musihkkakorpsafálaldagas sáhttá luoikkahit čuojanasaid. Fálaldat ruhtaduvvo eaktodáhtolaš doarjagiid bokte maid sihke váhnemat ja mánát dorjot, ja lea buorre fálaldat hukset fierpmádagaid.
• Muhtun valáštallansearvvit vuvdet adnonbiergasiid. Dalle lea vejolaš vuovdit buot mat leat uhccon ovddit jagi rájes, ja maŋit jahkái fas oastit biktasiid mat heivejit. Nie lea vejolaš ođasmahttit biergasiid hálbái.
• Ovttaskasvaláštallamis lea vejolaš vuoruhit oktasašdiimmuid/-kurssaid ovdalgo oastit priváhtadiimmuid.
• Jos mánná liiko hui bures muhtun fálaldahkii, de sáhttá bearaš veahkehit skeaŋkkaiguin, nu go juovllaid ja riegádanbeivviid oktavuođas.

Lihkadeapmi lea iešalddis dearvvašlaš.

Jos máná eallin devdojuvvo positiivva doaimmaiguin, de šaddá uhcit áigi jurddašit givssideami birra ja dan ahte manne justa “mun” galggan givssiduvvot. Dalle šaddá uhcit áigi leat okto ja nu váidot muittut givssideami birra.

Hálddašeapmi

Lea maid hui buorre oassálastit ođđa fálaldagaide maid bures hálddaša ja mat addet positiivvalaš vásáhusaid.

Mánáin lea vuoigatvuohta oadjebas oahpahussii, ja nu go dán gihppagis čilgejuvvo, de lea vejolaš álggahit ollu doaibmabijuid ollašuhttit vuoigatvuođainat. Dat lea guhkesáigásaš proseassa, ja erenoamáš ilgat jos mánná loavkašuvvu juohke áidna beaivvi. Jos bearaš ássá dakkár guovllus gos leat válljenvejolašvuođat, de soaitá leat jierpmálaš smiehttat skuvlla molsut. Ii dan sivas ahte dat livčče riekta dahje vuoiggalaš, muhto dat álkidahtášii máná eallima.

Eai go sii berre fárret geat givssidit? Dál lea lagas nannejuvvon ahte sáhttá sirdit máná gii givssida, vai son gii givssiduvvo ii dárbbaš fárret. Nu ahte, teorehtalaččat gal sáhttá gáibidit ahte mánná gii givssida galgá skuvlla molsut. Geavatlaččat lea váttis dan čađahit, erenoamážit jos skuvla ii váldde givssidanášši duođas. Johtileamos ja álkimus čoavddus buoridit máná dili, lea ahte máná eretváldit heajos luohkkábirrasis.

Muhtumat oaivvildit ahte ii leat ávki sirdit máná ođđa skuvlii, givssideapmi joatkašuvvu doppe maid. Dat  ii dárbbaš álo doallat deaivása. Muhtumat vásihit givssideami jos vel sirdet ge ođđa skuvlii, muhto eanas olbmot geaiguin mii háleštat muitalit ahte mánná vásiha ollu buoret dili go beassá eret givssidanbirrasis.

Muhtumat čuoččuhit ahte ii veahket sirdit máná gii givssida, muhto ii dat ge álo leat duohta. Jos mánná givssida joavkkus, de ádjána guhkebuš áiggi hukset doarjjajoavkkuid. Go oahppit gerget nuoraidskuvllas ja álget joatkkaskuvlii, de sirrejuvvojit ovddeš ohppiidjoavkkut, justa dan dihte ahte eastadit joavkudeami.

Maid galgá mánnái muitalit?

Galgá go máná seaguhit givssidanprosessii? Muhtun mánát leat hui diđolaččat ja háliidit leat mielde čoavdimin iežaset givssidanášši, ja earát fas eai dieđe maid váhnemat dahket. Váhnemat/ovddasteaddjit fertejit árvvoštallat man ollu máná galgá seaguhit dákkár áššiide.

Jos mánná seaguhuvvo áššái, de berret mánáin ságastit su vásáhusaid birra, ja mo givssideami galggašii čoavdit. Maid mearkkaša ovdamearkka dihte skuvlamolsun? Guhkit mátkkošteapmi, jos ustibiid manaha ja ođđa joavkkuid šaddá deaivat. Soaitá livčče vuogas ahte šiehtadit skuvllain čoahkkima? Heivešii go gaskkohagaid leat eará skuvllas ja máhccat fas go heivvolaš doaibmabijut leat álggahuvvon? Máŋgii soaitá leat positiivvalaš ahte mánná oažžu válljenvejolašvuođa, muhto muitte ahte jos mánná beasságe mieldeváikkuhit, de lea dus rávisolmmožin ovddasvástádus válljejumiide.

Sáhttá go skuvlla válljet?

Norggas ii leat friddja skuvlaválljen, muhto mánná gii ohca skuvlla molsut givssideami dihte, oažžu dábálaččat dohkkehuvvot skuvlamolsunohcamuša, dahje beassá guosseoahppin.  Buorit duođaštusat givssideami birra lea ovdamunni, ja hirbmat buorre jos mielddusin biddjo doavtterduođaštus ja váidda fylkkamánnái go skuvlamolsun gáibiduvvo.

Hospiterema dahje skuvlamolsuma oktavuođas mii ávžžuhat bearraša váldit oktavuođa ođđa skuvllain ovdal molsuma, vai sirdašupmi ođđa skuvlii dáhpáhuvvá nu njuovžilit go vejolaš.