Måned: september 2019

Mánát geat givssiduvvojit sáhttet massit tienasvejolašvuođaid maŋŋil eallimis, ja dalle lea sis vuoigatvuohta buhtadussii. Soaitá buhtadus ii leat áigeguovdilis áššečuolbma go logat dán čállosa, muhto váldde almmatge vára duođaštusain jos buhtadussii šaddá dárbu.

Bearašvuoigatvuođat nannejuvvojedje jagi 2013, go dalle mearriduvvui buhtadusáššiide juhkkojuvvon duođaštannoađđi (geahča Skuvllaid ovddasvástádus nannejuvvo givssidanáššiin).

Dábálaš bargotietnasa ja sisaboađu ektui leat buhtadussupmit vuollegaččat. Buhtadusáššit ádjánit guhká, čuhcet garrasit ja leat divrasat, áigi manná ohcat buhtadusa massojuvvon mánnávuođa ja oahpu ovddas ja vahágiid ovddas maid givssideapmi lea dagahan. Buhtadussupmit eai goassige buhtte vahágiid maid mánná lea ožžon givssideami maŋŋil. Min áigumuš lea veahkehit máná eret givssidandilis nu johtilit go vejolaš, vai ii oaččo vaháguhttimiid maŋŋil eallimis.

Mii ávžžuhat geavahit čeahpes advokáhta geas lea hárjáneapmi givssidanáššiin jos don leat bargamin buhtadusáššiin. Váldde áinnas oktavuođa servviin Mobbing i Skolen jos dárbbašat veahki ohcat advokáhta.

Mii vuordit ahte gutnádatortnet fápmuduvvo

Láhkarievdadusa 2017 olis mearriduvvui gutnádatortnet givssidanáššiide. Gutnádatortnet ii doaimma vel, muhto das lea stuora ávki go doaibmagoahtá. Givssidanáššit gáibidit ollu energiija, áiggi ja ruđaid. Jáhkkimis das ii leat sáhka stuora ruđas, muhto ain juo lea buresboahtin ortnet mii addá ekonomalaš veahki go eanemusat dárbbaša.

Deaivvadeapmi politiijain lea dávjá ovttaskas olbmo duohken. Muhtun politiijabargit váldet givssidanáššiid hui duođas ja veahkehit bearraša, ja earát eai leat nu smáđáhkes ja ávžžuhit baicce ahte it galgga ášši váidit.

Bearrašis lea vejolaš loavkašuhttimiid váidit, politiija ávžžuhusa vuostá

Bearaš sáhttá ášši hilguma váidit Stáhtaadvokáhttii. Váidda sáddejuvvo politiijaguovllu bokte, ja áigemearri váidit boahtá ovdan politiija reivves. Dábálaččat dat lea 3 vahku. Jos Stáhtaadvokáhta heaittiha ášši, de lea vejolaš váidit Riikkaadvokáhttii.

Áššáskuhttinheaitta geavahuvvui rektora guovdu muhtun givssidanáššis, geahča «Rektor kjent skyldig for ikke å ha grepet inn mot mobbingen av Stian«. Politiija heaittihii bearraša váiddaášši. Bearaš váiddii heaittiheami, mii mielddisbuvttii ahte ášši dutkojuvvui ja ráŋggáštahtti dahku ii áššáskuhttojuvvon áššáskuhttineiseváldi bealis.

Norggas lea kriminála vuolleahki 15 jagi. Nuorat dien agis fertejit ráŋggáštusrievttálaččat váldit ovddasvástádusa veahkaválddálašvuođa, áitagiid ja digitála givssideami daguin, muhto geavadis leat politiijas uhcán váikkuhangaskaoamit dustet nuoraidkriminalitehta.

Muhtun politiijaásahusat leat spesialisttat hálddašit nuoraid geain leat láhttenváttut. Politiija, áinnas ovddasteddjiiguin ovttas galggašedje duođalaččat ságastit nuoraiguin geat čađahit veahkaválddálašvuođa ja áitagiid.

Politiija sáhttá boahtit skuvlii ja muitalit ja addit dieđuid givssideami guoskevaš áššiin, sihke ovddasteddjiide ja ohppiide. Dakkár čoahkkima sáhttet ovddasteaddjit lágidit, ovttasbarggus gulahallanoahpaheddjiin, váhnenbargolávdegottiin ja skuvlla njunnošiiguin.

Ollu politiijaásahusain gávdnojit beaktilis váikkuhangaskaoamit eastadit digitála givssideami. Muhtumin sii gávdnet geat leat ráhkadan “anonyma” konto ja sáhkkuhit.

Ášši lea hui duođalaš go politiija seaguhuvvo, ja dat guoská sihke skuvlii, givssideaddjái ja su bearrašii.

Politiija sáhttá veahkaválddálaš- ja áittaáššiid sáddet konfliktaráđđái, mas lea gelbbolašvuohta givssidanáššiin (Geahča Soabadančoahkkimis bohtet givssideami váikkuhusat oidnosi).

Lassá oažžut áššiid Konfliktaráđđái galgá leat vuollegaš ja soabadeapmi galgá leat eaktodáhtolaš, ja Konfliktaráđđi lea riekteásahus mas lea stuora mearkkašupmi.

Lea dehálaš sirret givssideami ja soahpameahttunvuođa, ja muhtumat eai hálit geavahit sáni Konfliktaráđđi. Jos givssideapmi meannuduvvo konfliktaáššin, de dat sáhttá heajosmahttit givssiduvvon máná dili. Konflikta eaktuda dássásašvuođa, ja givssidanáššiin dat váilu.

Konfliktaráđđi lea hui čeahppi bargat givssidanáššiin mat gusket mánáide, ja nagoda olahit buriid čovdosiid. Konfliktaráđđi sáhttá rievdadit láhttenvuogi nuorain geat givssidit, ja skuvllain geat eai váldde givssideami duođalaččat. Jos ášši váidojuvvo politiijai, ja meannuduvvo riekteásahusas, de gal lea givssideapmi hui duođalaš ášši ja sáhttá mielddisbuktit ahte givssideapmi váidu.

Guorahala fal báikkálaš konfliktaráđi gelbbolašvuođa ja geavada. Jos dat hálddašit givssidanáššiid bures, de soaitá buoremus čoavddus fievrridit ášši viidáseabbo konfliktaráđđái.

Ollugat ballet mannamis politiijaid lusa. Váhnemat suige jurddašat ahte politiijas leat eará ja deháleabbo áššit maidda fertejit resurssaid geavahit. Ollu givssidanáššiin lea sáhka veahkaválddálašvuođas ja áitagis, mat čuhcet máná dearvvašvuhtii. Dalle gal berre ášši váidit.

Dárkkistangažaldagat

Jos eahpidat galggat go váidit, de sáhtát alddát jearrat čuovvovaš gažaldaga; –Maid livččen ieš dahkan jos ieš givssiduvvošin?

Ollugiidda lea vástádus čielggas, sii livčče loavkašuhttimiid/veahkaválddálašvuođa váidán politiijai. Dasto sáhtašit jearrat lunddolaš čuovvulangažaldaga; –galgá go mu máná riektesuodjalus leat heajut go earáin? Ja manne, lea go dan sivas go dat guoská mánnái?

Gažaldagat leat retoralaččat, muhto muitalit ollu. Servodat dávjá čájeha fuollameahttunvuođa givssidanáššiin go dohkkehit vearrivuođa mánáid vuostá muhto eai fal rávisolbmuid vuostá. Nu ii galgga leat.

Gean sáhttá váidit?

Bearaš sáhttá váidit politiijai mánáid geat givssidit, ovddasteddjiid dan mánnái gii givssida, skuvlabargiid geat eai bisset givssideami ja eaiggádiid dan skuvllas gos givssideapmi dáhpáhuvvá.