Lea hui dábálaš ahte mánná gii givssiduvvo biehttala vuolgimis skuvlii. Norggas lea oahpahangeatnegasvuohta muhto ii skuvlageatnegasvuohta. Jos mánná dollojuvvo ruovttus ja iige oaččo oahpahusa, de dat sáhttá geavahuvvot váhnemiid vuostá, ovdamearkka dihte ahte skuvla sádde fuolastusdieđu Mánáidsuodjalussii.
Galgá go máná álo bágget skuvlii? Vástádus lea ii. Mánát geat givssiduvvojit sáhttet oažžut duođalaš dearvvašvuođaváttuid ja máná vásáhusaid galgá duođas vuhtiiváldit. Mánná sáhttá oažžut oahpahusa ruovttus, ja dasto ferte bargat dan ovdii ahte mánná beassá fas máhccat skuvlii.
Doaimmat buohccidieđáhusa
Jos mánná doalahuvvo ruovttus ja iige oaččo oahpahusa, de ávžžuhat váldit oktavuođa fástadoaktáriin oažžun dihte “buohccidieđáhusa” mii duođašta ahte mánná lea ruovttus dan sivas go skuvlabiras čuohcá máná dearvvašvuhtii. Sivat sáhttet leat veahkaválddálašvuohta, oktonasvuohta dahje eará váttisvuođat luohkkábirrasis.
Dábálaččat lea positiivvalaš muitalit fástadoaktárii ahte mánná givssiduvvo, ja mii diehtit olu áššiid gos doavttir lea doaibman luohtehahtti mieldeváikkuheaddjin máná oadjebasvuhtii.
Skuvllain ovttasbargat oahpahusa ja máhcaheami birra
Go mánná čielgasit biehttala vuolgimis skuvlii – dahje go ii berre – de lea dehálaš skuvllain gulahallat vai mánnái lágiduvvo ruovttuoahpahus. Oahpaheaddjit dábálaččat lágidit ruovttuoahpahusa.
Lea dehálaš skuvllain ovttasbargat vai mánná máhcahuvvo fas skuvlaluohkkái.
Máhcaheapmi eaktuda dieđusge ahte skuvla čoavdá birasváttisvuođaid man geažil mánná ii hálit skuvlii vuolgit.
Doaibmabijut jos eai leat duođalaš sivat dasa ahte mánná ii hálit skuvlii vuolgit.
Rávvagat maid sáhttá árvvoštallat:
- Bisset loavkašuhttimiid maid mánná vásiha. Ovdamearkka dihte jos givssideapmi dáhpáhuvvá skuvlabusses, de sáhttá organiseret bearráigeahčči, molsut mátkkoštanáiggiid, mánná sáhttá johtit rávisolbmo mielde, ieš viežžat máná dahje gáibidit sierra skuvlasáhtu. Jos mánná vásiha veahkaválddi ja uhkidemiid, de sáhttá skuvla geatnegahttit iežas bargiid čuovvut ohppiid geat givssidit ja nu suodjalit máná. Lea maid vejolaš gáibidit givssideddjiid fárret. Leat dušše ovdamearkkat, ja skuvllas lea ovddasvástádus gávdnat heivvolaš doaibmabijuid suodjalan dihte máná.
- Ovddasteaddjin lea dus vuoigatvuohta leat skuvllas muhtun áiggi suodjalan dihte máná. Šiehtat skuvllain dan birra. Jos oainnát loavkašuhtti láhttemiid, de galggat dieđihit skuvlabargiide vai sii sáhttet hehttet fasttes láhttenvugiid.
- Rávisolmmoš, váhnen dahje áhkku/áddjá, sáhttá doaibmat sihkkarvuohtan ja leat olámuttus go lea dárbu máná viežžat oanehis áiggis. Šiehtat mánáin ahte son sáhttá riŋget goas fal beare, ja váikko man siva geažil, ja ahte son vižžojuvvo dakkaviđe jos lea dárbu.
- Divtte máná váldit iežas mátketelefovnna skuvlii.
- Sádde skuvlii dieđu ahte mánná váldá mátketelefovnna mielde ja ahte son galgá dan sáhttit geavahit jos dárbbaša veahki. Čilge givssidandili ja skuvlabalu, ja ahte telefovdna galgá doaibmat sihkkarvuohtan vai mánná beassá eret váralaš dilis. Ulbmil lea máná suddjet, ja máhcahit su fas skuvlii ollašuhttit oahppogeatnegasvuođas.
- Muittut ahte skuvla ii galgga mánás eretváldit telefovnna jos šaddet váttisvuođat geavaheami dáfus, ja ahte vejolaš váttisvuođat galget čielggaduvvot ovddasteddjiiguin.
- Šiehtat mánáin masa mátketelefovdna galgá geavahuvvot. Telefovnna sáhttá jaskkodahttit vai oahpahus ii vuorjašuvvu. Jos eará mánát eai beasa mátketelefovnna geavahit skuvllas, de lea hui dehálaš ahte mánná ii geavat telefovnna dakkár áššiide mat eará ohppiide leat lobiheamit. Telefovdna lea dan várás ahte veahki oažžut oanehis áiggis.
- Ale moaitte máná jos čuojaha dakkár sivaid geažil mat du mielas eai leat nu duođalaččat. Mánná sáhttá dovdat balu maiddái maŋŋil loavkašuhttimiid. Go mánná dovdá ahte veahki lea dušše ovtta boalu duohken, de dat doaibmá buorre vuohkin oadjuduvvot ja joatkit skuvlavázzima.