Digitála givssideapmi lea stuora váttisvuohta mii dađis viidána. Ovdal lei ruoktu dakkár báiki gos mánát eai vásihan givssideami. Dál vásihit mánát geat geavahit mátketelefovnna loavkašuhttimiid juohke sajis, birra jándora. Digitála givssideapmi lea váttisvuohta maid ii leat nu álki čoavdit, muhto gávdnojit gal muhtunlágan njuolggadusat ja váikkuhangaskaoamit.
Geas lea ovddasvástádus?
Leago skuvlla ovddasvástádus go givssideapmi dáhpáhuvvá Facebook bokte máná friddjaáiggis? Skuvlabargiid mielas ii leat dat govttolaš ja dan lea váttis čoavdit. Ovddasvástádus ii leat čielggas, muhto skuvllas lea dábálaččat ovddasvástádus. Dutkamat čájehit ahte digitála givssideapmi joatkašuvvu lassin givssideami mii dáhpáhuvvá skuvllas. Jos digitála givssideami vuolggasadji leat skuvlii gullevaš sosiála joavkkut, de lea skuvlla ovddasvástádus bissehit givssideami.
Maid berre skuvla dahkat?
Skuvllas leat ollu resurssat maiguin givssideami bissehit, maiddái digitála givssideami. Sii sáhttet oažžut veahki Oahpahusdirektoráhtas, Fylkkamánnis ja sis geat fállet dohkkehuvvon givssidanprográmmaid.
Jos skuvllas dáhpáhuvvá digitála givssideapmi sáhttá skuvla buoridit gelbbolašvuođa sihke ohppiin, bargiin ja ovddasteddjiin. Mii ávžžuhat geavahit kampánjja Bruk Hue. Oahppit besset oahppat ovddasvástádusa birra ja riskkaid mat čuvvot digitála givssideami mielde. Loga eanet Brukhue.com neahttabáikkis.
Ollu oahppit eai dieđe mo digitála givssideapmi sáhttá bávččagahttit, dahje mo dat sáhttá ráŋggáštuvvot. Ollu ovddasteaddjit dihtet uhcán man ollu digitála gaskaoamit geavahuvvojit mánáid gaskkas.
Skuvla ovttasbargá politiijain ovttaskas áššiin. Digitála givssideapmi lea ráŋggáštusvuloš ja meannuduvvo garrasit ollu politiijaásahusain. Givssideapmi dávjá guođđá digitála luottaid. Váidde ášši politiijaide gávdnan dihte “namahis givssideaddji”.
Maid berre bearaš dahkat?
Mánná gii vásiha digitála givssideami dárbbaša veahki. Diđoš áinnas maid dat mearkkaša, geahča makkár resurssat gávdnojit. Oahppobirasguovddážis ja Mediabearráigeahčus.
Geahččal skuvllain ovttasbargat. Leat go eará mánát maid vásihan seamma? Lea go vejolaš váttisvuođa čoavdit skuvlabirasváttisvuohtan ja hehttet unohis ovttasbarggu skuvllain?
Jos mánná ja bearaš ii oaččo veahki, de lea vejolaš ášši váidit politiijai. Ollugat meannudit digitála givssideami hui duođalaččat. Medias lea maid stuora beroštupmi digitála givssideapmái.
Loga eanet dieđuid dáppe: Juridihkalaš váikkuhangaskaoamit ja Media geavaheapmi.
Galgá go mátketelefovnna gieldit skuvllas?
Ollu skuvllat leat gieldán geavaheamis mátketelefovnna skuvlaáiggis. Jos vel skuvllat leatge gieldán mátketelefovnna geavaheami skuvllas, de dat ii heađuš digitála givssideami mánáid friddjaáiggis.
Interneahtta ja digitála veahkkeneavvut leat dehálaččat mánáid gulahallamis ja oahppamis. Mii eahpidat lea go rivttes strategiija gieldit mátketelefovnna geavaheami. Searvi Mobbing i Skolen ii leat cealkán maidige almmolaččat dan áššis.